tartu

ja päiksekiir palistab su mantlihõlmad,
armani ja ferzatš käigu perse,
sest loodusest otse on toodud su lõngad,
ei keemiat, reklaami ei lembe.

sa sügisest otsid ja leiad kõik värvid,
su öödes on mõnus, sa mürad,
meid toomemäe orgudes peibutad sängi,
sa omad me keha ja südant.