ma käega silitan üle su naha,
üle märja pinna puhub vesi
suletud silmil,
vaadates taha,
tundub, et vaatab veel keegi.

miski kolmas ja veidike segav,
vaatamas tagant,
tekitab süüme
ja polegi tõesti ju midagi teha,
et minevik lämmatab edasipüüde.

Kommentaare ei ole: